Kolposkoopia uuring

Kolposkoopia on oluline meetod emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite avastamiseks, mille sagedaseks tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV). Kolposkoopia abil on võimalik paremini tuvastada emakakaelas olevad muutused.

Uuring on ohutu ja valutu.

Kolposkoopilist uuringut ei saa teostada menstruatsiooni ajal. Uuring teostatakse günekoloogilises toolis sarnaselt günekoloogilisele läbivaatlusele. Uuring kestab 15–20 minutit.

Kusepõis peab olema tühi ja soovitav on hoiduda suguelust 24 tundi enne uuringut.

Kolposkoopia läbiviimiseks asetatakse tuppe vaginaalne peegel ning visualiseeritakse emakakael täies ulatuses. Vajaduse korral võetakse haigestunud piirkonnast väike koetükk ehk biopsia histoloogiliseks uuringuks.

Teenuseosutaja

Liis Kriisa

Günekoloog

Katrin Org

Günekoloog

Svetlana Räim

Günekoloog ja viljatusraviarst

Teenuseosutajad

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Svetlana Räim

Günekoloog ja viljatusraviarst

Teenuseosutaja

Maie Väli

Endokrinoloog

Mida on võimalik spermast analüüsi käigus kiiresti hinnata?

• spermatosoide hulka ehk kontsentratsiooni
• spermatosoidide liikuvust ja nende erinevaid kategooriaid: kiired progresseeruvad, aeglased-progresseeruvad, kohapeal liigutavad ja liikumatud
• spermatosoidide üldist välimust-ehitust – morfoloogiat: normaalsete vormide osakaalu, pea-, akrosoomi-, keskosa-, saba- ja arengudefektide osakaalu ja mitme defekti koosesinemise oskaalu ühe spermatosoidi kohta (teratozoidindeks)
• seemnevedeliku hulka, värvust, lõhna ja pH väärtust (happelisust-aluselisust), mikroobide ja muude rakuosiste esinemist  – annavad teavet mehe sugunäärmete tööst ja suguteede olukorrast
• spermatosoidide kokkukleepumist ja selle määra (võib teatud juhtudel olla loomulikku viljastumist takistavaks teguriks)
• spermatosoidi membraani terviklikkuse hindamise juures on abiks test, mille abil hinnatakse spermatosoidide käitumist hüpoosmootses keskkonnas – terve membraaniga spermatosoidide sabad “tõmbuvad krussi” ja vigastatud membraaniga (N: surnud) spermatosoidide sabad jäävad sirgeks
• seisvate spermatosoidide suure osakaalu puhul saab spetsiaalse värvimisega teha kindlaks, kui suur osa neist on surnud, palju elus (teatud puhkudel võib spermatosoidi liikumatuse põhjuseks olla mingi saba või keskosa struktuurianomaalia, mis enamasti siis juba
  geneetiline) – kehavälise viljastamise juures võimalik süstemeetodit kasutades elavaid, kuid liikumatuid spermatosoide kasutades munarakke edukalt viljastada ja järglane saada.

Mees peaks enne spermaanalüüsi jaoks materjali andmist eelnevalt 3-5 päeva seemnepurskest hoiduma. See annab selgema pildi tema seemnerakkude tootmisest ja viljastamise võimekusest (seemnerakkude hulk ja liikumine).

Mis vahe on üldspermaanalüüsil ja täisspermanalüüsil?

Üldspermanalüüsil hinnatakse ejakulaadis olevate seemnerakkude hulka ehk kontsentratsiooni, spermatosoidide liikuvust ja nende erinevaid kategooriaid: kiired progresseeruvad, aeglased-progresseeruvad, kohapeal liigutavad ja liikumatud, spermatosoidide üldist välimust-ehitust – morfoloogiat: normaalsete vormide osakaalu, pea-, akrosoomi-, keskosa-, saba- ja arengudefektide osakaalu ja mitme defekti esinemise oskaalu ühe spermatosoidi kohta (teratozoidindeks), seemnevedeliku hulka, värvust, lõhna ja pH väärtust (happelisust-aluselisust), mikroobide ja muude rakuosiste esinemist – annavad teavet mehe sugunäärmete tööst ja suguteede olukorrast, spermatosoidide kokkukleepumist ja selle määra, seisvate spermatosidide suure osakaalu puhul saab spetsiaalse värvimisega teha kindlaks, kui suur osa neist on surnud, palju elus.

Täisspermaanalüüsi korral teostatakse lisaks üldspermaanalüüsi korral teostatavale:

• funktsionaalsed testid (edasiliikumiskiiruse hindamise ehk penetratsioonitest, antikehadega seostumise test, hüpoosmootne test)
• liikuvate seemnerakkude eraldamine kõigi ejakulaadis olevate seemnerakkude hulgast – analoogselt loomulikul teel viljastamisega ja nende elusate-liikuvate seemnerakkude viljakusnäitajate (kontsentratsioon, liikumisaktiivsus, morfoloogia) määramine.

See annab palju selgema ettekujutuse loomulikul teel viljastamise võimaluse kohta.
Samuti on see viljakusravi vajaduse puhul määravaks osaks millise meetodi kasutamine (emakasisene viljastamine ehk IUI, IVF, ICSI) võiks kõige tõenäolisemalt positiivse tulemuse anda.

Spermaanalüüsi teostab bioloog Andre Taimalu.

Üldspermanalüüsil hinnatakse:

• seemnevedeliku hulka, värvust, lõhna ja pH väärtust (happelisust-aluselisust),
• ejakulaadis olevate seemnerakkude hulka ehk kontsentratsiooni,
• spermatosoidide liikuvust ja nende erinevaid kategooriaid: kiired progresseeruvad, aeglased-progresseeruvad, kohapeal liigutavad ja liikumatud,
• spermatosoidide üldist välimust-ehitust – morfoloogiat: normaalsete vormide osakaalu, pea-, akrosoomi-, keskosa-, saba- ja arengudefektide osakaalu ja mitme defekti esinemise oskaalu ühe spermatosoidi kohta (teratozoidindeks),
• mikroobide ja muude rakuosiste esinemist – annavad teavet mehe sugunäärmete tööst ja suguteede olukorrast,
• spermatosoidide kokkukleepumist ja selle määra,
• seisvate spermatosidide suure osakaalu puhul saab spetsiaalse värvimisega teha kindlaks, kui suur osa neist on surnud, palju elus.

Sterilisatsiooni tagajärjel kaovad seemnerakud seemnevedelikust aja möödudes. Seemnerakkude kadumist seemnevedelikust kinnitab seemnerakkude analüüs.

Võimalikest operatsiooni tüsistustest esineb sagedamini veritsuse tekkimist.

Võimaliku põletiku vältimiseks saab patsient pärast operatsiooni antibiootikumravi.

Teenuseosutaja

Tanel Muul

Androloog-uroloog

Kui hüdrotseele ei põhjusta ebamugavustunnet ega muid sümptomeid, piisab patsiendi jälgimisest. Vedeliku eemaldamine ehk punkteerimine tähendab vedeliku eemaldamist munandikotist punkteerimisnõela abil. Punktsiooni järgselt koguneb vedelik mõne aja pärast uuesti.

Kirurgilise raviga on võimalik taastada normaalne munandikoti anatoomia.
Operatsioon kestab 45-60 min ja teostatakse üldnarkoosis. Munandikoti piirkonda tehakse nahalõige ning eemaldatakse vedelik ja hüdrotseele-kott.

Teenuseosutaja

Tanel Muul

Androloog-uroloog

Operatsioonimeetoditest on Eestis kõige levinum eesnaha plastika, mille käigus eesnahka ei eemaldata, vaid muudetakse operatsiooniga piisavalt laiaks, et see ulatuks üle peenise pea.

Fimoosi tagajärjel on eesnahale tekkinud sidekoeline takistus, mis avatakse, et see ei tekitaks meesterahvale ebamugavustunnet. Liigse eesnaha puhul esineb probleeme hügieeniga.

Kõikide operatsioonidega kaasnevad teatud riskid. Neist peamised on verevalumi, põletiku ja armkoe moodustumise ohud ning võimalikud narkoosi ajal tekkivad probleemid.

Teenuseosutaja

Tanel Muul

Androloog-uroloog

Munandites toodetud sperma võib olla võimetu tungima ejakuleerimiseks kusejuhasse. Selle põhjuseks võib olla seemnejuhas või epididüümise ja seemnejuha ühenduses olev kahjustus. Seemnejuhasisesed obstruktsioonid saab eemaldada mikrokirurgilist tehnikat ehk vasovasostoomiat kasutades.

Operatsioon viiakse läbi üldnarkoosis ja võib kesta kuni üks tund. Sisselõige tehakse kas munandikotis või alakõhu allosas.

Operatsioonijärgselt võib esineda ebamugavustunnet, mida leevendatakse valuvaigistitega. Patsient saab samal päeval koju. Tavapäraste tegemistega saab patsient jätkata u nädala või kahe pärast.

Spermauuring tehakse tavaliselt kolm kuud pärast operatsiooni, et hinnata operatsiooni õnnestumist.

Kui esinevad külmutamisvõimalused, siis kogutakse protseduuri jooksul külmutamiseks spermat. Kui operatsioonijärgselt leitakse, et sperma ei ole piisavalt hea kvaliteediga loomulikul teel raseduse tekitamiseks, võib külmutatud spermat kasutada munarakkude viljastamiseks kunstliku viljastamise meetoditega.

Teenuseosutaja

Tanel Muul

Androloog-uroloog

PSA määramist kasutatakse eesnäärmevähi riski varajaseks avastamiseks ja ravi efektiivsuse hindamiseks. PSA-testi tegemiseks pöördu uroloogi konsultatsioonile.

Alates 50. eluaastast on soovitatav teha kord aastas PSA-test. Kui aga lähisugulastel on diagnoositud eesnäärme- või rinnavähki, on esmane kontroll soovitatud juba 45aastaselt.

PSA määramiseks on vajalik vereanalüüsi andmine.

Teenuseosutaja

Tanel Muul

Androloog-uroloog

Teenuseosutaja

Kaja Julge

Allergoloog

Personaalne toitumiskava

Toitumisnõustamiselt saate kaasa personaalse toitumiskava ja nõuanded, mis on koostatud võttes arvesse teie vanust, pikkust, kaalu, tervislikku seisundit, füüsilist koormust ning eesmärke.

Toitumisspetsialist aitab:

• Raseduseelne kaalu langetamine, tõstmine või kehakaalu stabiliseerimine
• Rasedusaegne loote arengut toetav kehakaalu kontrollimine
• Kehakaalu kontroll rinnaga toitmise ajal
• Toitumine taimetoitlastele
• Toitumine kuni 50-aastastele (kehakaalu langetamine, tõstmine ja hoidmine)
• Toitumine üle 50-aastastele ja muud eapõhised toitumissoovitused
• Toitumine/dieet enne maovähendusoperatsiooni (laparoskoopiline maost möödajuhtiv operatsioon, laparoskoopiline vertikaalne maoresektsioon, laparoskoopiline maopael)
• Toitumine pärast maovähendusoperatsiooni
• Toitumine/dieet muude seedeorganite operatsioonide puhul
• Toitumine/dieet südame-veresoonkonna, neerude, endrokrinoloogiliste (suhkruhaigus, kilpnääre), ainevahetushäirete (podagra, rasvumine), liigeste, hingamisteede, neuroloogiliste haiguste korral
• Toitumine/dieet traumade korral
• Toitumine/dieet põletushaiguste korral
• Lisaks toitumisele pakume personaalset treeningnõustamist vastavalt teie soovidele, eesmärkidele ning tervislikule seisundile treeninguks kas spordiklubis või õues.

Teenuseosutaja

Artur Minenko

Toitumisspetsialist

Toitumisspetsialisti esmane konsultatsioon

Esmasel konsultatsioonil soovime teie kohta võimalikult palju teada saada, et kujundada toitumiskava just teile sobivaks – teie elustiil, sportlik aktiivsus, toitumisharjumused ning mis peamine – tervislik seisund ja eesmärgid. Varuge aega umbes tund. Palume teil täita küsimustiku, mõõdame teie kehakaalu, määrame kehamassiindeksi ning vajadusel mõõdame vererõhku ja pulssi. Räägime teie muredest ja eesmärkidest.

Koostame teile toitumiskava, milles on toodud teie päevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus toidukordade kaupa. Kavas on lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud, kui palju makrotoitaineid erinevad toiduained sisaldavad – milliseid toite neist endale valmistate, valite ise.

Toitumisspetsialisti teenus sisaldab ühekordset ühist toidupoe külastamist, et välja selgitada, millised toiduained/valmistoitude valikud tema tavapärases toidupoes on antud inimese jaoks kõige sobilikumad. Ühise poekülastuse eesmärgiks on aidata inimesel kaubavalikus orienteeruda, õpetada teda mõistma toitumisalast teavet/koostisosi toiduainete ja valmistoitude pakenditel, tagada toidukorvi tasakaalustatuse, viia kurssi end tervislike valikutega.

Ühine valikute tegemine aitab ka inimesi, kes teatud haiguste tõttu peavad toidusedelis tegema muudatusi ja kohanema uue eluviisiga.

Toitumisspetsialist selgitab lühidalt ka poodide tavapärast ülesehitust ja nn lõkse, et igapäevaste sisseostude tegija saaks kätte just need kaubad, mille järele ta on tulnud ja loobuks nendest, mida ei vaja, kuid mida poed väljakutsuvalt presenteerivad.

Toitumisspetsialist aitab välja tulla rutiinist ja näidata ka alternatiivseid valikuid ja juhendada, kuidas neid saaks igapäevases menüüs rakendada.

Täiendav toidupoe külastus koos toitumisspetsialistiga maksab 25 eurot.

Mis edasi?

Toitumiskava saate kätte järgmisel visiidil, mil ootame teid tagasi meie kabinetti, kus toitumisspetsialist seletab kava iga punkti lahti ning vastab tekkinud küsimustele. Kava järgimisega saate algust teha kohe.

Et uue elustiiliga harjumine võimalikult kiirelt ja kergelt läheks, pakume lisaks toitumiskavale võimalust saata iga päeva lõpus või ülepäeviti oma toitumispäevikuid. Toitumisspetsialist vaatab päeviku üle ning annab tagasisidet, milliseid makrotoitaineid sõite sel päeval liiga palju, milliseid liiga vähe, võttes arvesse teie füüsilist aktiivsust.

Toitumispäevikud on saadaval 10-päevaste pakettidena ning neid võib kasutada piiramatu aja jooksul – just nii kaua, kuni tunnete end üksi täiesti kindlalt. Toitumiskavaga on kaasas esimene 10-päevane päevikute pakett. Toitumispäevikuid saab saata e-maili või Facebooki kaudu.

Teame, et uuega harjumine ning soovitud eesmärkide saavutamine võtab aega – seepärast oleme teie jaoks olemas ka edaspidi. Koostöös endokrinoloogiga aitame leida vastused tekkinud küsimustele.

Esimene visiit

• räägime teie toitumisest (harjumused, kogused jne)
• täidame ankeedi teie andmetega (vanus, kaal, pikkus, vajadusel vererõhk ning kehamassiindeks)
• vaatleme teie tavapäraseid toiduaegu, et saaksime toitumiskava koostamisel neid arvesse võtta
• saame ülevaate teie liikumisharjumustest ning füüsilisest koormusest
• hindame makrotoitainete (valkude, rasvade, süsivesikute) tasakaalu teie tavapärases toitumises
• juhime tähelepanu ning selgitame puudujääke teie tavapärases toitumises
• anname nõuandeid, mida saate oma toitumises ise kohe muuta, juba enne toitumiskava kättesaamist
• vajadusel anname nimekirja soovituslikest vere- ja uriinianalüüsidest (vt allpool), mis aitavad efektiivsema toitumiskava koostamisel

Teine visiit

• koostame teile personaalse toitumiskava
• räägime toitumiskava üksikasjalikult lahti ning anname lisasoovitusi toitumiseks ning kehaliseks aktiivsuseks
• vastame küsimustele
• teeme teist foto progressi jälgimiseks (nõusolekul)
• anname toitumiskavaga kaasa toitumispäeviku faili 10 päevaks
• anname ülevaate analüüside tulemustest
• anname tagasisidet meile saadetud toitumispäevikute kohta e-maili, Facebooki või telefoni teel 10 päeva jooksul
• palume toitumispäevikud saata e-maili või Facebooki teel iga päeva õhtul või ülepäeviti, et oleks võimalik aegsasti tagasisidet anda – osutada vigadele toitumises ning pakkuda välja paremaid alternatiive

10 järgmist toitumispäevikut

Toitumiskavaga kaasas olevale 10 toitumispäevikule lisaks pakume 10 toitumispäeviku komplekti (10 päevaks). Toitumispäevikute täitmine ning analüüsimine aitab mõista tasakaalustatud toitumise põhimõtteid.

• jälgime teie igapäevast toitumist ning vajadusel teeme toitumiskavasse muudatusi (kui kaal pikema ajaperioodi vältel ei muutu)
• selgitame teile teie keha toitainete vajadust hetkel
• anname tagasisidet meile saadetud toitumispäevikute kohta e-maili, Facebooki või telefoni teel 10 päeva jooksul. Palume toitumispäevikud meile saata e-maili või Facebooki teel iga päeva õhtul või ülepäeviti, et saaksime teile aegsasti tagasisidet anda – osutada vigadele toitumises ning pakkuda välja paremaid alternatiive.

Analüüsid

• TSH
• Prolaktiin
• Kortisool
• Üldtestosteroon
• Estradiool (E2, Estradiol)
• PTH
• Insuliin, glükoos (GTT)
• AST ja ALT-maks
• LDL
• HDL
• Triglütseriidid TG – (Triglycerides)
• Kreatinin (Creatinine)
• Üldvereanalüüs
• Ülduriinianalüüs

Alati võite pöörduda meie poole treeninguid puudutavates küsimustes (kas vastuvõtul, e-maili, Facebooki või telefoni teel). Soovi korral koostame treeningkava spordiklubis või vabas õhus treenimiseks, võttes arvesse teie tervislikku seisundit ja eesmärke.

Munasarjade aktivatsiooni meetod

Munasarjade aktivatsioon – metoodika, mille käigus munasarjareservi puudulikkusega naistel stimuleeritakse “passiivsete” või “magavate” (primaarsete ja sekundaarsete) folliikulite kasvu ja tänu sellele on nendel naistel võimalik saada IVF-ga (kehavälise viljastamise puhul) küpsed munarakud ja peale nende viljastamist rasestuda ning saada laps. On kirjeldatud isegi loomulikul teel rasestumist peale IVA protseduuri.

Aktivatsioon toimub laboratoorsetes tingimustes pärast munasarjakoe eemaldamist laparoskoopia ajal.

Uuringud on näidanud, et kui kirurgiliselt eemaldatud munasarja kude tükeldada, siis munasarjas aktiveeruvad kasvuteed (Hippo signaalirada) ja tänu sellele toimub nn magavate munarakkude kasv. Munasarjade aktivatsiooni kirurgilist meetodit esitles esimest korda Jaapani uurija Kazuhiro Kawamura 2010 aastal.

Selle meetodi kasutamise järgselt sündis maailmas esimene laps 2013. aastal. Sellest ajast alates on mitmes riigis võetud käesolev meetod kasutusele (Jaapan, Hiina, Hispaania, Poola, Mehhiko, Venemaa, India). Tänaseks päevaks on juba mitu last sel viisil sündinud ja on kasutusel mitmed erinevad selle metoodika variatsioonid.

Ajakiri TIME (USA) on nimetanud seda meetodit üheks kümnest parimaks meditsiiniliseks saavutuseks maailmas.

Näidustused munasarjade aktivatsiooniks

• Erinevate põhjustega munasarjadepuudulikkus. Vähenenud munasarjade reserv.
• Munarakkude puudumine IVF programmis.
• Tühjade folliikulite sündroom, kui IVF programmis ei ole saadud munarakke.
• Kui folliikulid ei kasva stimulatsiooni ajal vaatamata kõrgetele gonadotropiini ravimidooside kasutamisele.
• Kui munasarjad ei tööta operatsioonitrauma järgselt.
• Kõrge FSH tase (vahemikus 30-150 UI/L) ja madal AMH tase (null või nullilähedane).

Kuidas Elite Kliinikus tehakse munasarjade aktivatsiooni?

Dr Andrei Sõritsa teeb konsultatsiooni ajal vajalikud uuringud, hindab operatsiooni võimalikkust ja arutab Teiega IVA oodatavat efekti ja riske.

Välismaal elavad patsiendid saavad saata oma probleemi kirjelduse, hormoonide tulemused (FSH, E2 ja AMH) ja ultraheliuuringu vastused  (munasarjade suurus ja struktuur, kõikide folliikulite suurus, emaka suurus ja struktuur, endomeetriumi paksus) arstile e-maili teel andrei@elitekliinik.ee.

Mõnedel juhtudel võidakse Teil paluda alustada hormonaalse ettevalmistamisega juba enne operatsiooni.

Teile pakutakse laparoskoopilise operatsiooni aega. Operatsioonile tulles peate olema terve. Teil ei tohiks olla haigusi, mis tõstavad operatsiooni riski. Operatsiooniks tulete Elite Kliinikusse hommikul, seejärel toimub operatsioon, õhtul võite kliinikust lahkuda ning sõita koju (lennata võib operatsioonile järgneval päeval).

Operatsioon toimub üldnarkoosis ja kestab umbes 1,5 tundi. Operatsiooni ajal eemaldab arst munasarjast koetüki suurusega umbes kuni 2×2 cm, tükeldab selle IVF lahuses ja paneb väikesed munasarja tükid suurusega umbes 1x1x1 mm kateetriga teise munasarja sisse ja peritoneumi alla munasarja läheduses, seejärel õmbleb kinni. Pärast operatsiooni soovitatakse kolm päeva kodus puhata.

Vajadusel saate küsida arsti käest töövõimetuslehe.

Operatsiooni efektiivsus

Maailmas tehtud uuringud näitavad, et umbes 50% naistel toimub pärast operatsiooni munasarjades folliikulite aktivatsioon, mis on piisav munarakkude saamiseks, viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks. Osadel naistel tekivad või taastuvad menstruatsioonid.

Kahjuks ei ole võimalik enne operatsiooni teada, kui palju “magavaid” folliikuleid on naise munasarjades säilinud ja kuidas nad reageerivad aktivatsioonile.

IVA meetodiga on võimalik saada munarakke naistel, kellel looduslik munarakkude produktsioon on lõppenud. Kuid selle meetodiga pole võimalik parandada munarakkude kvaliteeti. Seega sobib see meetod kõige paremini kuni 41-aastastele naistele, eriti kuni 35-aastastele ja kui menopausi kestvus on alla 4 aasta.

Ka üle 41-aastastele annab IVA meetod suurema tõenäosuse munarakkude saamiseks, kuid munarakkude kvaliteet jääb siiski vanusega vastavusse. Vanuses pärast 43. eluaastat langeb munarakkude kvaliteet drastiliselt.

Millal on oodata IVA efekti?

Vastavalt patsiendi seisundile enne operatsiooni määrab arst Teile munasarjade stimulatsiooni ja IVF protseduuri aja kas kohe pärast operatsiooni, kuu aega hiljem või alles siis, kui AMH tõuseb ja FSH langeb, mis võib võtta aega kuni kuus kuud.

Tuleb arvestada sellega, et esialgu peab folliikulite kasvatamiseks kasutama suuri ravimite doose, võtta välja munarakud, viljastada need ja embrüod külmutada. Sellist protseduuri tuleb suure tõenäolisusega teha korduvalt – seni kuni on olemas piisavalt head embrüod siirdamiseks. Alles siis saab planeerida külmutatud embrüote siirdamist.

Välismaal elavad patsiendid saavad soovi korral teha IVF protseduuri elukohajärgselt.

Kui kaua võib IVA munasarjades toimida?

Täpsed andmed selle kohta puuduvad. Kõige suuremat efekti munasarjade aktivatsioonis on oodata esimesel aastal pärast operatsiooni.

Vajalikud analüüsid laparoskoopiliseks operatsiooniks

• Veregrupp ja Rh faktor;
• PAP analüüs (kehtib 24 kuud);
• T.pallidum Ab, HIV, HBsAg, HBcAb, anti-HCV, kliinilise vere analüüs; gonorröa, trihhomonas, klamüüdia (kehtivad 3 kuud).

Laparoskoopilise operatsiooni risk

Operatsiooni risk on alla 0,3%. Laparoskoopilise operatsiooni kirjelduse leiate Elite Kliiniku kodulehelt.

Dr Andrei Sõritsa on kogenud kirurg, kes on elu jooksul teinud üle 1000 erineva laparoskoopilise operatsiooni.

IVA risk

Tänaseks päevaks ei ole maailmas kirjeldatud tüsistusi seoses IVAga.  Ei ole tõestust, et IVA tõstab naistel vähi riski. Kuid maailmas on tehtud alla tuhande sellise protseduuri ja on vara teha lõplikke järeldusi selle efektiivsuse ja võimalike riskide suhtes.

Selleks et prognoosida Teie näidustusi ja vastunäidustusi operatsiooniks, samuti Teie rasestumise tõenäosust pärast operatsiooni palume täita ankeedi, lisada oma ja oma mehe uuringute tulemused ja ultraheliuuringu kirjeldus emakast ja munasarjadest. Palun saatke kogu info aadressile info@elitekliinik.ee.

Soovi korral saame pakkuda videokonsultatsiooni võimalust (FaceTime, WhatsApp, Viberi keskkonna vahendusel). Konsultatsioonitasu on (individuaalne/tasuline teenus) 150/170 eurot.

Kas see meetod võiks olla efektiivne Teie puhul?  Võite küsida telefoni teel dr Andrei Sõritsa käest +372 5052295.

Kui mehel seemnejuha ümbritsevad veenid munandikotis laienevad, siis moodustavad need varikotseele ehk veenilaiendid, mis on sarnased jalgadel leitavate varikoossete veenidega. Varikotseele on sagedasem vasakus munandis.

Varikotseele võib alandada vere äravoolu munandikotist, mis põhjustab munandites temperatuuri tõusu. See omakorda võib viia toodetavate spermatosoidide arvu, liikuvuse ja kvaliteedi languseni.

Varikotseele ligeerimine on operatsioon selliste veenide eemaldamiseks.

Protseduur tehakse üldnarkoosis ja kestab umbes 30 minutit. Võidakse teostada ühepäevaselt laparoskoopia abil või konventsionaalse operatsioonina.

Operatsiooni käigus tuvastatakse laienenud veenid, mis seejärel kas lõigatakse katki või süstitakse neisse vedelikku, mis sunnib neid kokku tõmbuma.

Operatsioonijärgselt võib esineda kerget ebamugavustunnet, mida saab leevendada valuvaigistitega.

Varikotseele ligeerimine parandab 40-60% patsientidest toodetavate spermatosoidide arvu, liikuvust ja kvaliteeti.

Teenuseosutaja

Tanel Muul

Androloog-uroloog

Miks me soovitame laparoskoopiat?

Selle operatsiooni käigus on võimalik hinnata seesmiste suguelundite (emakas, munajuhad, munasarjad) seisundit, struktuuri ning võimalikke muutusi.

Samal ajal on võimalik teostada erinevaid operatsioone, näiteks liidete vabastamist, munajuhade avamist, tsüstide eemaldamist jne.

Laparoskoopia läbiviimine

Operatsioon tehakse üldnarkoosis.

Esialgu täidetakse kõht CO² gaasiga selleks, et kindlustada hea nähtavus kõhukoopas.

Seejärel viiakse naba kaudu kõhuõõnde laparoskoop – see on valgusallikaga varustatud toru diameetriga ~1cm, mille kaudu on võimalik näha kõiki kõhukoopas paiknevaid siseorganeid.

Seejärel tehakse allkõhus juurde 1-3 ava läbimõõduga ~0,5cm instrumentide jaoks, mille abil on võimalik siseorganeid nihutada ja samuti teha mõningaid operatsioone.

Operatsiooni kestus on keskmiselt 1-2 tundi sõltuvalt operatsiooni mahust.

Pärast lõpetamist lastakse gaas kõhuõõnest välja ning kõhuhaavad suletakse.

Vajadusel manustatakse operatsiooni ajal põletikuvastaseid ravimeid.

Pärast protseduuri viibib patsient haiglas õhtuni. Kui patsient on suuteline liikuma, lubab arst patsiendi samal õhtul koju. Kui patsient on nõrk, jääb ta järgmise päevani haiglasse.

Soovi korral saab olla mõned päevad töövõimetuslehel.

Võimalikud tüsistused

Laparoskoopia head resultaati ning absoluutset riskivabadust ei saa arst patsiendile garanteerida.

Võimalikud operatsiooniga seotud ohud on järgmised: põletik, verejooks, tromboos (veresoone ummistumine verehüübega), emboolia (veresoone sulgumine gaasimulliga). Neid tüsistusi esineb aga küllaltki harva.

Samuti on harvaesinevad ka siseorganite (soolte, kusepõie, veresoonte) mehaanilised või elektrilised traumad. Selliste tüsistuste tagajärjel on mõnikord vajalik avada kõhuõõs traditsioonilise kõhulõikega.

Harvaesinevad on ka laparoskoopia järgsed tüsistused. Tavaline on lühiajaline kõhuvalu, valu õlgades ja kaelas.

Palume enne laparoskoopiat informeerida arsti kõikidest ravimitest, mida olete kasutanud viimase kuu aja jooksul, samuti allergiast, kroonilistest haigustest, südame-, kopsuhaigustest või neerude haigustest.

Kuidas EmbryoGlue aitab embrüol kinnituda?

Lahus sisaldab kõrget hüaluroonhappe kontsentratsiooni, et toetada embrüo implanteerumist ehk kinnitumist emakasse. Praktikas muudab hüaluroonhappe kõrge kontsentratsioon EmbryoGlue viskoossemaks, muutes selle emakasiseste vedelike tekstuurile sarnasemaks. Seetõttu usutakse, et nende vedelike parema segunemise kaudu võib embrüo nn triivimist minimeerida.

Hüaluroonhape seondub emaka pinna molekulidega ja toimib sillana embrüo ja emaka vahel. See aitab embrüol emakasse implantatsiooniks kinnituda, nagu toimub ka loomulikul viljastumisel.

EmbryoGlue on kasutusel alates 2003. aastast. Embrüoliimi kasutamine on näidanud, et see suurendab nii implantatsiooni kui ka raseduse määrasid ja elussünnituste määra. Andmed enam kui 4000 siirdamise kohta näitavad, et EmbryoGlue kasutamine suurendab elussünnituse tõenäosust 20% võrra.

Embrüoliim soodustab embrüo kinnitumist limaskestale.

Kes võiks kaaluda munarakkude külmutamist?

Munarakkude külmutamine võib olla mitmel erineval põhjusel kasulik naistele, kes soovivad oma viljakust tulevikuks säilitada.

• Naised, kes tahavad või peavad lapsesaamist edasi lükkama õpingute või karjääri tõttu või muudel isiklikel eesmärkidel. On teada, et viljakus väheneb vanusega, seega munarakkude külmutamine varases viljakas eas annab parima võimaluse tulevikus lapsi saada. Erinevalt munasarjadest ja munarakkudest emakas ei vanane ning on võimeline rasedust hästi kandma ka vanuses 40-50 a. Külmutatud munarakkude kvaliteet ei vähene aja jooksul.
• Naised, kellel on diagnoositud vähk. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada oma munarakke enne operatsiooni, kemoteraapiat või kiiritust.
  Enamik nendest protseduuridest hävitavad munarakud või põhjustavad viljatust. On ka juhtumeid, kus leidub elujõulisi munarakke ka pärast ravi, viljakuse säilitamise võimalused sõltuvad vanusest, vähiliigist ja raviplaanist.
• Naised, kes on usu tõttu ja/või moraalsetel põhjustel külmutatud embrüote säilitamise vastu. Pärast standardset IVF protseduuri jääb paljudel naistel/paaridel üle lisaembrüosid. Nende kasutamata jäänud embrüode külmutamine ja säilitamine võib mõnel juhul olla eetiliselt ja religioosselt keeruline otsus – kuidas, kas ja millal neid embrüoid kunagi kasutatakse. Otsus viljastada vaid nii palju munarakke, kui IVF protseduuril kasutatakse ning ülejäänud viljastamata munarakud külmutada, võib sellisel juhul olla vastuvõetav ja positiivne lahendus.
• Naised, kelle suguvõsas on esinenud varajast menopausi. Mõned varajase menopausi vormid kanduvad geneetiliselt edasi. Munarakkude külmutamine annab võimaluse säilitada munarakke enne, kui need on otsakorral.

Kuidas munarakke külmutatakse?

Erinevalt spermast ja embrüotest, mida on lihtne külmutada, on munarakk suurim rakk naise kehas ja sisaldab palju vett. Külmutades võivad tekkivad jääkristallid raku hävitada. Munarakk tuleb kuivatada ja vesi enne külmutamist asendada antifriisiga, et vältida jääkristallide moodustumist. Kuna munaraku kest muutub külmutades kõvemaks, peab munaraku viljastamiseks pärast munaraku sulatamist sperma nõelaga munaraku sisse süstima (ICSI protseduur).

Munarakkude külmutamiseks on kaks võimalust – aeglase külmutamise meetod või kiirkülmutamise protsess (vitrifitseerimine).

Milline on munarakkude külmutamise protsess patsiendi jaoks?

Patsient peab läbima samasugune hormoonravi nagu tavalise IVF protseduuri puhul, et munarakke oleks võimalik külmutamiseks võtta. Ainus erinevus on see, et munarakkude võtmise järgselt külmutatakse munarakud teatud perioodiks enne, kui need sulatatakse, viljastatakse ja siirdatakse embrüotena emakasse.

Munarakkude külmutamise protsess võtab aega umbes neli kuni kuus nädalat ja on kooskõlas IVFi esialgsete protsessidega:

• 2-4 nädalat peab patsient tegema hormoonsüste ja võtma rasestumisvastaseid tablette, et ajutiselt lülitada välja keha loomulikud hormoonid
• 10-14 päeva peab tegema hormoonsüste, et stimuleerida munasarju ja et küpseks mitmeid munarakke

Kui munarakud saavad küpseks, kogutakse need nõelaga läbi tupe ultraheli jälgimisel, seda protseduuri teostatakse üldnarkoosis.

Seejärel külmutatakse munarakud koheselt. Kui patsient on valmis rasestuma (see võib olla mitu aastat hiljem), siis külmutatud munarakud sulatatakse, nendesse süstitakse sperma, et munarakud viljastada ning siiratakse embrüotena emakasse.

Kui kaua võib külmutatud munarakke säilitada?

On teaduslikult tõestatud, et pikaajaline külmutatud munarakkude säilitamine ei vähenda nende kvaliteeti.

Eesti seaduse järgi võib munarakke külmutada ja säilitada külmutatuna üksnes kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja. Külmutatud munarakkude säilitamise periood ei ole seadusega ajaliselt määratud ega piiratud.

Kui palju munarakke peaks naine külmutama, et tulevikus saavutada rasedus?

Uuringud näitavad, et kuni 38-aastastel naistel on oodatavad tulemused järgmised: munarakkude sulatamise tõenäosus 75% ja viljastumise tõenäosus 75%.

See tähendab, kui külmutatakse 10 munarakku, siis eeldatavalt jääb pärast sulatamist ellu 7 munarakku, millest eeldatavalt 5-6 viljastuvad ja kasvavad embrüoteks. Tavaliselt siiratakse 1-2 embrüot. Seetõttu on soovituslik külmutada ja säilitada 10 munarakku igaks rasestumise katseks.
Enamikel alla 38-aastastel naistel on eeldatavalt võimalik ühe tsükli jooksul võtta 10-15 munarakku.

Kui edukas on munarakkude külmutamine?

Statistiliselt on sünnitanud lapse 65% naistest, kes on kasutanud oma külmutatud munarakke.
Viide: külmutatud munarakkude sulatamise järgselt lapsesaamise tõenäosuse kalkulaator fertilitypreservation.org lehel.

Elite Kliinik ei kanna vastutust juhtudel, kui munarakud ei sula õigesti, ei viljastu õigesti, ei toimu embrüote normaalset kasvu või ei toimu rasestumist.

Mida teha juhul, kui naine on vanem kui 38-aastane?

Rasestumise tõenäosus külmutatud munarakkudega sõltub naise vanusest hetkel, kui ta oma munarakud külmutas, mitte sellest, mis vanuses ta soovib neid külmutatud munarakke hiljem kasutada.

Kui naine oli munarakkude külmutamise hetkel vanem kui 38 aastat, siis on tema rasestumise tõenäosus madalam kui noorematel naistel.

Ei ole teada, kas üle 40-aastaste naiste munarakud reageerivad külmutamisele samamoodi kui 40-aastaste või nooremate naiste munarakud.

Kas munarakkude külmutamine on turvaline?

Maailmas on üle 10000 lapse sündinud külmutatud munarakkudest. Suurim avaldatud uuring, mis käsitleb külmutatud munarakkudest sündinud 900 last, ei näidanud sünnidefektide taseme tõusu võrreldes üldise rahvastikuga. Lisaks ei näidanud uuring ka kromosoomdefektide taseme tõusu külmutatud ja värsketest munarakkudest saadud embrüote vahel.

2014. aasta uus uuring näitas, et rasedusega seotud komplikatsioonid ei ole suurenenud seoses munarakkude külmutamisega.

Ülemaailmselt on külmutatud embrüotest (kasutades põhiliselt aeglase külmutamise tehnikat) sündinud üle 300000 lapse ilma, et oleks näha tõusu sünnidefektide tasemes. Vaatamata sellele läheb veel mitu aastat, et jälgida ja veenduda, et lastel, kes on sündinud külmutatud munarakkudest, ei ole kõrgem sünnidefektide määr kui nendel, kes on eostatud muude vahenditega.

Munarakkude külmutamise pakett sisaldab munarakkude võtmist, külmutamist ja säilitamist kaheks aastaks. Edasine säilitamine maksab 1 euro päevas. Kui ettevalmistused tehakse Elite kliinikus, lisandub hinnale kolm kuni neli konsultatsiooni ja ultraheliuuringut. Hind sisaldab maksimaalselt 14 munaraku külmutamist (vitrifitseerimine seitsmes kõrres), iga kahe lisanduva munaraku külmutamise korral lisatasu 100 eurot.

Juhul kui me munarakkude võtmise ajal ei saanud külmutamiseks sobilikke munarakke tagastatakse patsiendile 400 eurot teostamata protseduuri eest.

Hind ei sisalda eelnevaid analüüse (vajalikud analüüsid: HIV 1/2, T.pallidum Ab, HBsAg, HBcAb, anti-HCV, kliiniline veri, veregrupp+ Rh faktor, AMH, Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoea, Trichomonas vaginalis) ja ravimeid (normaalse munasarja reaktsiooni korral on ravimite hind umbes 400-600 eurot).

beREADY – uus tase viljatusravi täpsuses

Endomeetriumi retseptiivsuse ehk endomeetriumi vastuvõtlikkuse all peetakse tavaliselt silmas naistel teatud perioodilisusega korduvat unikaalsete, valdavalt molekulaartasandi muutuste jada, protsessi või seisundit, mis muudab emaka endomeetriumi embrüo(te) kinnitumisele vastuvõtlikuks ja võimaldab blastotsüsti-endomeetriumi vastastikust suhtlemist nii, et oleks tagatud loote areng emakas.

Laiemas tähenduses peetakse endomeetriumi vastuvõtlikkuse all silmas teatud ajavahemikul ja arengustaadiumis embrüo implantatsiooni emakas.

beREADY test on täppismeditsiini geenitest, mis on välja töötatud Tartus Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (uue nimega Celvia) poolt. Test hindab emaka limaskesta ehk endomeetriumi valmisolekut embrüo kinnitumiseks. Test aitab viljatusraviarsti embrüo siirdamise täpsemal ajastamisel.

Test annab hinnangu kolmes kategoorias

Endomeetrium on prognoositud siirdamise päeval retseptiivne (sobilik päev embrüo siirdamiseks) Endomeetrium ei ole veel retseptiivne (endomeetrium peab veel “küpsema”) Endomeetrium ei ole enam retseptiivne (endomeetrium on “üleküpsenud”)

Test analüüsib 57 geeni ehk biomarkeri avaldumist, mis mõõdavad endomeetriumi retseptiivset olekut. Biomarkerite mõõtmine viiakse läbi kõrge tundlikkusega ja kaasaegse sekveneerimise tehnoloogiaga. Analüüs annab hinnangu endomeetriumi retseptiivsusele.

beReady testiga seotud riskid ja puudused

beREADY testi jaoks on vaja endomeetriumi biopsiat. Biopsia võtmise risk ei ole märkimisväärne. Biopsia võetakse kasutades vajadusel kohalikku tuimestust ning peenikest kateetrit. Biopsia jaoks võetakse emakaõõnest väga väike kogus taastuvat endomeetriumi kudet. Biopsia võtmise protseduur võib põhjustada mõningast ebamugavustunnet ja kerget veritsust peale biopsia võtmist. Esineb tehniline risk (vähem kui 1%), et biopsiast ei saada laborianalüüsiks piisaval hulgal kõrge kvaliteediga endomeetriumi kudet. Vähem kui 1% juhtudest saadakse mitteinformatiivne tulemus. Mõlemal juhul vajatakse analüüsi läbiviimiseks uut biopsiat. Kordusanalüüs on patsiendile tasuta.

Testi tulemused ei garanteeri embrüo implanteerumist ja rasedust järgnevates kehavälise viljastamise tsüklites. Ebaõnnestunud embrüo implantantsioon võib olla põhjustatud ka mitmetest teistest faktoritest nagu näiteks erinevad patoloogiad, ebapiisav embrüo kvaliteet ja embrüo kromosomaalsed häired.

Testi teostajad

Andrei Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Deniss Sõritsa

Günekoloog ja viljatusraviarst

Kellele soovitame?

Soovitame viljakuse testi naistele:

• vanuses 30-35 aastat, kes ei ole veel sünnitanud
• vanuses 35-40 aastat, kui sünnitus oli rohkem kui kümme aastat tagasi
• vanuses 35-40 aastat, kui rasestumine ei ole toimunud ühe aasta jooksul regulaarse suguelu korral
• kellel on olnud munasarjade operatsioone (endometrioos, kasvajad)
• vanuses üle 30 aasta, kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed (kõikumine üle viie päeva)
• vanuses üle 30 aasta, kui iga menstruatsiooni ajal on tarvis kasutada valuvaigisteid kõhuvalude tõttu

Mida testi ajal hinnatakse?

Vere markerite ja ultraheliuuringu abil hinnatakse munasarjade reservi ja prognoositakse viljakust.

Millal tulla testi tegema?

Menstruatsiooni ajal 3.-5. tsükli päeval. Menstruatsiooni 1. päeva loetakse tsükli 1. päevaks.

Millal reserveerida aeg testiks?

Kui algab menstruatsioon, siis palume helistada Elite Kliiniku registratuuri tel 740 9930 ja panna aeg dr Andrei Sõritsa, dr Deniss Sõritsa või dr Svetlana Räime vastuvõtule.

Mida on oluline teada enne vastuvõttu?

• vastuvõtt peab toimuma hommikupoolikul enne kl 12.30
• arvestada umbes 40 minutiga testide tegemiseks
• vastuvõtule tuleb tulla hommikul söömata-joomata
• vähemalt kuue nädala jooksul enne vastuvõttu mitte kasutada hormonaalseid ravimeid, vitamiine, toidulisandeid, ka mitte rasestumisvastaseid preparaate
• kolm päeva enne vastuvõttu mitte olla seksuaalvahekorras
• kuue nädala jooksul enne vastuvõttu mitte viibida kuuma kliimaga riikides (välja arvatud, kui elate seal pidevalt)
• kuus nädalat enne vastuvõttu mitte käia kõhu- või seljamassaažis, mitte teha nõelravi, kaaniravi, ekstrasensoorset või füsioterapeutilist ravi

Kas abikaasa/mees peab tulema vastuvõtule kaasa?

Ei pea. Mehe uuringud on soovitatav teha, kui naine ei rasestu ühe aasta jooksul regulaarse ilma rasestumisvastaste vahenditeta suguelu korral.

Millistele küsimustele saate vastused?

• kas munasarjade reserv on normis
• milline on prognoos viie aasta perspektiivis lapse saamise osas
• kas esineb kasvajaid/endometrioosi genitaalses sfääris ja nende tähtsus lapse saamisel
• kas on mõtet säilitada oma viljakust, külmutada oma munarakke/embrüosid tuleviku jaoks
• kui kiire on otsuste tegemisega lapse saamise aspektist
• kas on vaja teha medikamentoosset/operatiivset ravi või kunstlikku viljastamist
• kas on vaja teostada lisauuringuid

Dr Andrei Sõritsal on 30 aastat kogemust lastetute perede uuringutes ja ravis.

Tema abil on sündinud tuhandeid lapsi pärast laparoskoopilisi/hüsteroskoopilisi operatsioone, medikamentoosset ravi ja kunstlikku viljastamist.

Kui kiiresti on võimalik saada vastus?

Kirjaliku vastuse saab patsient kahe nädala jooksul oma meiliaadressile, lisaks dr Andrei Sõritsa helistab ning selgitab saadud tulemusi.

Mis kuulub testi sisse?

Vaginaalne läbivaatus, KOH test, BMI, kliinilise vere analüüs, AMH, FSH, E2, TNF, Ca 125, LH, ultraheliuuring, AFC.

Peamised näidustused venoosse trombemboolia geneetiliseks testimiseks on järgmised:

• hormonaalse kontratseptsiooni või hormoonasendusravi alustamine riskigruppi kuuluval naisel (patsiendil või pereliikmetel on esinenud trombootilisi haiguseid; perekonnas esineb teadaolev trombofiiliat soodustav geenivariant)
• korduvalt ebaõnnestunud kunstliku viljastamise (IVF) katsed
• venoosne tromboos rasedal või oraalseid kontratseptiive kasutav naine
• rasedusaegsed komplikatsioonid (korduvad raseduse katkemised, preeklampsia või nurisünnitus)
• venoosne tromboos perekonna anamneesis
• perekonnas esinev teadaolev venoosse trombemboolia riski suurendav geenivariant
• venoosne tromboos < 50-aastaselt
• südamelihase infarkt <50–aastasel suitsetaval naisel

Venoosne trombemboolia (VTE) hõlmab endas süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombembooliat. Venoosne trombemboolia tekib sageli siis, kui mitmed riskifaktorid (geneetilised ja elu jooksul omandatud) esinevad samaaegselt.

Kõige olulisemateks omandatud riskiteguriteks peetakse ulatuslikke operatsioone/traumasid. Keskmise tugevusega riskifaktorid on rasedus, hormoonasendusravi või rasestumisvastaste tablettide kasutamine, sünnitusjärgne periood ja kasvajad. Väiksemateks riskifaktoriteks peetakse liikumatust/sundasendit jäseme immobiliseerimise, pikaajalise lennureisi ja halvatuse tõttu.

Kaasasündinud ehk geneetilisteks teguriteks, mis soodustavad venoosse trombemboolia tekkimist, on faktor V Leiden mutatsiooni, protrombiini G20210A mutatsiooni ja MTHFR geeni C677T ja A1298C mutatsioonide esinemine (Tabel 1).

Tabel 1. Venoosse trombemboolia geneetiliste riskitegurite ülevaade

Suurema kaasasündinud VTE riski korral tuleks rakendada järgnevaid ettevaatusabinõusid:

1. Valida raseduse vältimiseks hormonaalsete kontratseptiivide asemel mõni muu meetod
2. Konsulteerida arstiga üleminekueas hormoonasendusravi taktika osas
3. Konsulteerida arstiga operatsiooni eel verd vedeldavate preparaatide võtmise asjus
4. Konsulteerida arstiga, kas on vajalik raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil kasutada verd vedeldavaid preparaate
5. Suitsetamisest loobumine
6. Regulaarne treening aktiveerimaks vereringet ning kaotamaks liigset kehakaalu
7. Pikkadel reisidel juua piisavalt vett ja võimaluse korral liikuda vahepeal ringi

Geneetiliste riskitegurite olemasolul on vajalik erialaarsti konsultatsioon tromboosiriski täpsemaks hindamiseks ning ennetusravi määramiseks. Pereliikmetele võib soovitada geneetiku konsultatsiooni ning  geeniuuringuid leitud muutuse suhtes.

Analüüsi vastus saabub 5-7 tööpäeva jooksul.

Rasedusaegse suhkruhaiguse diagnoosimiseks kasutatakse glükoosi taluvuse ehk glükoosi tolerantsuse testi.

Testi tegemiseks peab eelmisest õhtust alates olema söömata ja joomata kuni testi lõpuni. Test tehakse hommikul Elite kliiniku üldlaboris.

Saabudes määratakse nn tühja kõhu veresuhkur veeniverest.

Seejärel peab testi tegev naine jooma veega lahustatud glükoosi/glükoosilahust. Vedelik tuleb ära juua 3−5 minuti jooksul. Ühe tunni möödudes ja seejärel kahe tunni möödudes pärast glükoosilahuse joomist määratakse veresuhkur veeniverest. Testi vältel ei tohi süüa ega juua, soovitav on rahulikult istuda või lamada. Testi läbiviimine võtab aega 3–4 tundi.