Kas HPV vaktsiin täiskasvanutele on vajalik?

HPV-ga seotud terviseküsimused võivad kerkida esile just siis, kui planeerite rasedust, alustate uut suhet või soovite oma ennetusvõimalused üle vaadata. HPV vaktsiin täiskasvanutele ei ole ainult noorte teema: ka täiskasvanueas võib vaktsineerimine pakkuda olulist kaitset uute inimese papilloomiviiruse ehk HPV nakkuste eest.

Vaktsineerimisotsus on isiklik ning sõltub terviseseisundist, varasemast vaktsineerimisest, eluperioodist ja pereplaneerimise plaanidest. Naistearsti või vaktsineerimisega tegeleva spetsialistiga vesteldes saab rahulikult hinnata, mida vaktsiin teie olukorras ennetada aitab ja millal oleks selleks sobiv aeg.

Miks HPV täiskasvanueas üldse oluline on?

HPV on väga levinud viirus, mis kandub peamiselt edasi intiimkontakti kaudu. Enamik inimesi puutub mõne HPV tüübiga elu jooksul kokku, sageli ilma nähtavate sümptomiteta. Paljud nakkused taanduvad immuunsüsteemi toel ise, kuid osa kõrge riskiga HPV tüüpidest võib püsima jäädes põhjustada rakumuutusi.

Need muutused võivad aastate jooksul suurendada mitme vähi risk i. Kõige sagedamini seostatakse HPV-d emakakaelavähiga, kuid viirus võib olla seotud ka tupe-, häbeme-, päraku-, peenise- ning suu-neelu piirkonna vähiga. Teatud HPV tüübid võivad põhjustada ka kondüloome ehk genitaaltüükaid.

See ei tähenda, et HPV positiivne analüüs või varasem kokkupuude viirusega viiks tingimata raske haiguseni. Küll aga annab ennetus võimaluse vähendada riske enne, kui need tekivad. Vaktsiin kaitseb nende HPV tüüpide eest, mille vastu see on välja töötatud, ning ei asenda regulaarset emakakaelavähi sõeluuringut.

Kellele HPV vaktsiin täiskasvanutele sobida võib?

Täiskasvanuna võib vaktsineerimisest kasu olla nii naistel kui meestel. Eriti asjakohane võib see olla inimesele, kes ei ole varem HPV vastu vaktsineeritud, kelle vaktsineerimiskuur on jäänud pooleli või kes soovib oma ennetusvalikuid uues eluetapis arutada.

Oluline on mõista, et varasem seksuaalelu või HPV-ga kokkupuutumine ei tähenda automaatselt, et vaktsineerimisest enam kasu ei ole. Inimene ei pruugi olla kokku puutunud kõigi vaktsiiniga hõlmatud HPV tüüpidega. Vaktsiin ei ravi olemasolevat HPV-nakkust ega juba tekkinud rakumuutusi, kuid see võib aidata ennetada tulevasi nakkusi teiste vaktsiinis sisalduvate viirustüüpidega.

Vaktsineerimise sobivust võiks arutada ka juhul, kui teil on olnud emakakaela rakumuutusi, HPV analüüs on olnud positiivne või olete saanud nende tõttu ravi. Neil juhtudel jäävad jälgimisuuringud ja naistearsti soovitatud kontrollid väga oluliseks. Vaktsineerimine on üks osa ennetusest, mitte asendus jälgimisele või ravile.

Kas HPV analüüs on enne vaktsineerimist vajalik?

Üldjuhul ei ole HPV testi tegemine ainult vaktsineerimisotsuse jaoks vajalik. HPV analüüs näitab, kas uuritaval hetkel on tuvastatav kindel viirustüüp, kuid see ei anna täielikku ülevaadet varasematest kokkupuudetest ega ennusta usaldusväärselt, milliste tüüpidega võib inimene tulevikus kokku puutuda.

Kui HPV analüüs või emakakaelast võetud proov on tehtud muul kliinilisel põhjusel, aitab arst selle tähendust lahti selgitada. Positiivne HPV tulemus võib tekitada ärevust, kuid enamasti ei ole see kiiret sekkumist nõudev olukord. Vajalikud järgmised sammud sõltuvad viirustüübist, rakuproovi leiust, vanusest ja varasemast jälgimisest.

Regulaarne emakakaelavähi sõeluuring ning naistearsti kontroll on vajalikud ka vaktsineeritud inimestele. Sõeluuring aitab avastada võimalikke rakumuutusi varakult, sageli ajal, mil neid saab hästi jälgida või ravida.

Mida arvestada raseduse ja viljakuse planeerimisel?

Pere loomist planeerides on täiesti mõistetav soov teha terviseotsuseid läbimõeldult. Senised teadusandmed ei näita, et HPV vaktsineerimine kahjustaks viljakust. Samas ei ole HPV vaktsiin viljatusravi ega mõjuta otseselt rasestumise tõenäosust.

Kui rasedus on juba alanud, lükatakse HPV vastu vaktsineerimine tavaliselt raseduse järgsesse aega. Kui inimene saab vaktsiinidoosi teadmata, et on rase, ei ole see iseenesest põhjus raseduse pärast paanikasse sattuda, kuid olukord tuleks arstiga üle arutada. Imetamine ei ole üldjuhul vaktsineerimise takistus.

Kui valmistute kehaväliseks viljastamiseks ehk IVF-iks, kasutate doonorrakke või läbite muid viljakusravi etappe, tasub vaktsineerimise ajastus kooskõlastada oma ravimeeskonnaga. Nii saab arvestada uuringute, protseduuride, võimaliku raseduse alguse ja teie isikliku raviplaaniga. Hästi koordineeritud raviteekond aitab hoida fookuse sellel, mis on teie jaoks parasjagu kõige olulisem.

Millal tuleks vaktsineerimisega oodata või arstiga nõu pidada?

Enne vaktsineerimist küsib tervishoiutöötaja tavaliselt varasemate vaktsiinireaktsioonide, allergiate, krooniliste haiguste ning kasutatavate ravimite kohta. Raske allergiline reaktsioon varasema vaktsiinidoosi või selle koostisosa suhtes võib olla põhjus, miks vaktsiini ei manustata. Ägeda palavikuga haiguse ajal võidakse vaktsineerimine edasi lükata, kuni enesetunne on paranenud.

Kui teie immuunsüsteemi mõjutab haigus või ravi, võib vaktsineerimiskava vajada tavapärasest individuaalsemat planeerimist. Sama kehtib juhul, kui varasem vaktsineerimisinfo on ebaselge. Konsultatsioonil saab üle vaadata, millised vaktsiinid on varem tehtud ja milline edasine tegevus oleks põhjendatud.

Vaktsiini manustamise järel võivad esineda lühiajalised reaktsioonid, nagu süstekoha valulikkus, punetus, väsimus, peavalu või kerge palavik. Tõsised reaktsioonid on harvad, kuid ebatavaliste või muret tekitavate sümptomite korral tuleb võtta ühendust tervishoiutöötajaga.

Miks rääkida vaktsineerimisest naistearstiga?

HPV ennetus puudutab sageli korraga mitut terviseteemat: günekoloogilist jälgimist, seksuaaltervist, rasedussoovi ja vahel ka varasemate analüüside tähendust. Naistearsti vastuvõtul ei pea te otsust tegema kiirustades. Teil on võimalik küsida nii vaktsiini eeldatava kasu, piirangute kui ka sobiva ajastuse kohta.

Elite Kliinikus saab vaktsineerimisotsust käsitleda osana terviklikust naiste- ja reproduktiivtervise plaanist. Tartus asuva kliiniku majasisene diagnostika ning eri spetsialistide koostöö on eriti väärtuslikud siis, kui samaaegselt vajavad tähelepanu emakakaela sõeluuring, raseduse planeerimine või viljakusravi.

Vaktsineerimiskuur koosneb vanusest ja varasemast vaktsineerimisest sõltuvalt mitmest doosist. Täpse vaktsiinivaliku ja manustamisgraafiku määrab tervishoiutöötaja pärast teie terviseandmete ning olukorra hindamist. Nii väldite oletusi ja saate otsuse teha teaduspõhise info alusel.

Milline on mõistlik järgmine samm?

Kui HPV vaktsineerimine on teil seni jäänud tegemata või teil on selle kohta küsimusi, ei ole kunagi liiga hilja teemat arstiga arutada. Eriti pere loomist planeerides võib ennetuse ülevaatamine anda selgema tunde, et hoolitsete oma tervise eest läbimõeldult ja rahulikult.

See artikkel on hariv ega asenda personaalset meditsiinilist konsultatsiooni. Vaktsineerimise sobivuse, ajastuse ja jälgimisvajaduse hindamiseks broneerige aeg naistearsti või vaktsineerimise konsultatsioonile. Teie terviseotsused väärivad tähelepanelikku kuulamist ja just teie eluplaaniga arvestavat nõu.

Artikkel on valminud koostöös naistearst dr Svetlana Räimega.